Triinu ja Tanel Aruoja

Bali – vallatu ja vinge Gili Trawangan

Bali – vallatu ja vinge Gili Trawangan

Ahoi!

Pärast viite ööd Seminyakis pakkisime kohvrid ning liikusime edasi Gili saarte poole.

Gili saari on kokku kolm: Gili Air, Gili Meno ja Gili Trawangan. Viimane neist on suurim ja osutus ka meie valituks. Gili Trawanganil on üsna palju hotelle, mistõttu ka tituleeritud heaks perepuhkuse sihtkohaks, kuid sellest enam tuntud kui „hipide peoparadiis“. Küllap ta seda vist oligi, kuna varahommikul joostes võis tee ääres märgata silte „Magic mushroom wonderland“. Seda meie sealt just otsima ei läinud, seega pikemalt kommenteerida ei oska 🙂

gilit-1

Laevapiletite ja transfeeri organiseerimise juures olime üsna mugavad ja võtsime teenuse Seminyaki hotellist. Hinnaks kujunes 1.100.000 IDR inimese kohta ehk ca 75€ (sisaldas edasi-tagasi laevapiletit + transfeeri hotellist sadamasse ja samuti transfeeri tagasitulekul Ubudi).  Sõit Seminyakist Padang Bay sadamasse võttis aega ca 2h ja tagasitulekul Ubudi 1,5h, laevasõit ise kestis kuskil 1,5h.

Suurim boonus saarte juures on liiklus või õigemini selle puudumine. Hurraa! Nii uskumatu kui see ka pole, siis saarel on võimalik liikuda vaid jalgsi, ratta või hobukaarikuga (viimase hinnad on näiteks kallimad kui roller mandril).

Kohale jõudes hakkasime kohvritega hotelli poole jalutama, mis oli meil juba eelnevalt broneeritud – Villa Julius 3*. Hotelli teemal seekord pikemalt ei peatuks – tegu oli keskmise tasemega hotelliga ja pigem ei soovitaks, pildid veebis on üsna petlikud ning ainsaks plussiks oli saare vaiksem pool ja päikese loojumise suund.

Lohistasime oma kohvreid mööda konarlikke „teid“ ja kohalikud ikka kiitsid ja viipasid, et 2km põhja poole. Sportlike inimestena mõtlesime, et 2km pole ju midagi jalutada ja 150 000 IDR ehk ca 10€ tundus liiga palju hobuse eest (kellest natuke ka kahju oli) maksta ja nii me siis lohistasime, jalutasime ja lohistasime. Mida aga nurga tagant kohe üldse ei ilmunud, oli hotell ja ühel hetkel sai „normaalne tee“ otsa ning edasi tuligi minna mööda liivaranda. Katsu sa siis kohvreid läbi liiva tirida. Ei ole väga lõbus! Taneli biitsepsid said korraliku trenni ja britid tundsid kaasa: „We feel so sorry, at least you have a gentleman!“ Lõpuks selgus, et hotell oli teises saare otsas ja me muidugi valisime pikima tee sinna jõudmiseks.

triinugili-1

gili-118

gili-111

gili-110

gili-114

gili-76

gili-66

Gili Trawangan on VINGE. Kogu meeleolu, aura, kohvikud, muusika – kõik on nii äge! Juba esimesel päeval teadsime, et kaks ööd jääb ilmselgelt väheks. Ja nii see ka oli. Kuid vaatamata sellele püüdsime ajast võtta maksimumi. To-do listist oli vaja maha tõmmata snorgeldamine. Saime otse tänavalt diili 100 000 IDR eest ehk ca 6€ inimene (sisaldas endas lestasid ja maski), mis garanteeris kilpkonnade nägemise. Kokku pidavat kestma viis tundi. Päev merel oli äge ja vaatamist vee all oli omajagu ning tõesti, kilpkonna nägime, saime neid katsuda ja ka nendega koos sukelduda. Samas tuleb ka tunnistada, et Punase mere korallid on tunduvalt ilusamad oma värviderohkuse poolest. Lõunapeatus (reisi kõige maitsvama kookose piimakokteiliga) sai tehtud vaiksel Gili Air´il.

gili-101

gili-18

gili-147

gili-131

Meie olime Gilist lummatud – kõik need päikeseloojangud ja -tõusud, öised rattasõidud konarlikel teedel, hommikused kella kuuesed jooksutiirud ümber saare (mida oli kokku ca 7km) kui samal ajal kohalikud eelnenud öö tagajärgi koristasid ja käsitöö merepärleid ning käepaelu laudadele ladusid. See kõik oli imeline! Juba esimesel päeval tundsime, et me peame siia tagasi saama ning hakkasime mõlgutama juba järgmise aasta mõtteid…

gilit-5

gili-10

gili-40

gili-22

gili-41

gili-62

gili-86

gili-130

Kuna mingil põhjusel oli viimasel päeval hotellis probleeme veega, st vett lihtsalt polnud, siis kompensatsiooniks tegi hotell meile välja hobusega sõidu sadamasse. Minul, Triinul, süda natuke valutas hobuse pärast, kuid püüdsin end veenda sellega, et vanasti ainult hobustega sõidetigi. Vahva kogemus siiski!

Tagasiteel istusime üleval laevadekil, kus küll lendas ohtralt soolast vett meile näkku, kuid päike paitas mõnusalt ning saime võimaluse viimast korda nautida neid võimsaid vaateid ookeanile ja saartele. Sealt edasi ootas meid juba sõit sisemaale Ubudi ning sellest juba järgmine kord!

gili-145

#triinujatanel

 

 



2 thoughts on “Bali – vallatu ja vinge Gili Trawangan”

  • Mulle alati meeldib vaadata,kui palju püütakse reisi jooksul ka kohalikust elust klõpse teha.Siis tekib kohe eriti selline tunne,et maailm on tegelikult lihtne ja ilus paik!
    Usun,et väikesed mured seal olme äpardustega siiski jätab alati kustumatu mulje,et olete saanud ihu ja hingega püüda maailmast ühte vahvat ja kaunist osa !
    Päikest teile😍

    • Just, Signe! Püüame alati näha ka sihtriiki päris elu, mitte lihtsalt kuurordis basseini ääres päevitada :). Reeglina on kõik need kohalikud inimesed nii siirad, toredad ja väga avameelsed. Nii just näebki maailma!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *