Triinu ja Tanel Aruoja

Bali – rikkalik ja kultuurne Ubud

Bali – rikkalik ja kultuurne Ubud

Hei!

Ubudi jõudsime üsna õhtusel ajal ja transfeer pani meid maha keskuses. Linna sisse sõites märkasime kohe, et Ubudis on tänavad kuidagi vaiksemad ja rahulikumad. Püüdsime leida ka taksot, aga erinevalt Seminyakist neid mitte kuskil ei olnud ja keegi tänaval meeleheitlikult ja pealetükkivalt ei pakkunud ka. Seega küsisime abi ja selgus, et Ubudis ei olegi tavapärast taksoteenust ja taksot sõidavad eraautod.  Natuke nagu Uberi tüüpi värk. Lõpuks leidsime ühe härra, kes taksot pakkus ja 100 000IDR eest meid ca 4km kaugusel olevasse hotelli koos kohvritega ära viskas. Avalikult ta raha vastu ei võtnud, see käis kuidagi märkamatult käepigistuse käigus.

ubuud-72

ubuud-123

Ja nüüd, nüüd tuleb reisi kõige VÄGEVAM osa ning selle nimeks on Tejaprana Resort & Spa 4* (hind: 153€ / öö). Tegemist on äärmiselt kõrge teenindustaseme ja luksusliku hotelliga, mis valmis alles selle aasta märtsis. Ausalt öeldes täiesti 5* hotelli tasemega paradiis keset džunglit. Meie mõlema jaoks oli see senise elu parim majutuskogemus. Hotelli fuajee pani „ahhetama“ oma hiiglasliku mangopuust lauaga, mille küljest Tanel kuidagi näppe ei saanud ja nende tervitusjook, niisked salvrätikud ja rõõmsameelsus tekitasid eriti mõnusa ja oodatud tunde. Bali preili õppis selgeks meie nimed ja teatas, et edaspidi hakataksegi meid härra Taneliks (pak indoneesia k.) ja proua Triinuks (ee-boo indoneesia k.) kutsuma ja nii see ka oli, kõik teadsid meid nimepidi. Meile näidati kogu hotelli territooriumit ja tutvustati tuba kui meie järgmise kolme päeva kodu. Hommikusöök oli hinnas, samuti tervitati meid tasuta 15min massaažiga ning iga päev kell 15-17 toimus pärastlõunane tee, mis oli koos kohalike hõrgutistega samuti hinnas. Suureks boonuseks oli ka tasuta transfeer Ubudi kesklinna ja hotelli vahel.

Tuba oli lihtsalt imeline, avar ja puhas. Kirss tordil oli muidugi õues olev vann ja oma isiklik infinity bassein. Enamat ei olekski osanud tahta. Hotelli enda restorani hinnad olid mõistlikud ja hommikusöök – oi see hommikusöök! – on miski, millest hakkasime kohe koju saabudes puudust tundma. Ühesõnaga kõik oli PERFEKTNE!

full_interior-2_1460697034
Pilt – http://www.tejaprana.com/
full_exterior-1_1460451318
Pilt – http://www.tejaprana.com/

ubuud-116

ubuud-6

ubud-1web
Ubudis oli meil kindel soov võtta ette öine matk vulkaani tippu, et seal nautida päikesetõusu. Valisime ajalise piirangu tõttu Mount Baturi, mille tipp asub 1717m kõrgusel. Paketi ostsime tänavalt, kohalikust turismipunktist hinnaga 250 000IDR ehk ca 16€ / inimene. See sisaldas endas transfeeri hotellist öösel kell 2.00, hommikusööki, vett, giiditeenust mäel (kuhu ilma giidita ei lubatagi), lõunat ja transfeeri tagasi hotelli. Matk üles võttis aega ca 2h, sama palju ka allatulek. Neile, kes varem vähegi midagi sellist on teinud, just kõige keerulisem ei olnud (ise leidsime teineteist sarnasel matkal Egiptuses, Mount Sinai tipus 2285m kõrgusel). Leidus ka inimesi, kes päris tipuni ei roninudki, ja kes poolel maal ikka täitsa hingetud olid. Seega tasub mõelda oma füüsilise võimekuse peale küll.

ubuud-83

ubuud-90

Päikesetõus oli hingematvalt ilus ja aeg justkui nagu peatus sel hetkel. Kogu ilu võimendas ka Mount Baturi nõlval asuvad külakesed ja muidugi ka järv. Selle mäkkeronimise soovitame igal juhul kõigil ette võtta – mõnus füüsiline eneseületus ja vaatepilt on seda rohkem kui väärt.

ubuud-97

ubuud-98

ubuud-106

ubuud-108

Peale matka otsustasime rahulikumalt võtta ja hotellis aega veeta ning linnas käia. Ubudis tasub kindlasti külastada ahvide rahvusparki Sacred Monkey Forest Sanctuary, kus ahve koheldakse ja toidetakse hästi ning nad on võrdlemisi sõbralikud (erinevalt Uluwatul kohatud ahvidest). „Võrdlemisi“ just sellepärast, et nendega „suhtlemisel“ on omad reeglid, millest peab kinni pidama. Nimelt, ahvidele ei tohi silma vaadata, neid ise katsuda ja kindlasti ei tohi neile toitu peale suruda. Kui nad tahavad, siis tulevad ja võtavad ise. Sama ka vastupidi – kui nad tahavad Sinu käest banaani võtta, siis tuleb anda. Tanel ei andnud ja sai ühe ahvi käest kaks korda hammustada. Sissepääsu piletihind oli 40 000 IDR inimesse kohta ehk ca 2.50€. Mina, Triinu, sain küll Uluwatul tekkinud ahvihirmust üle ja nautisin nende keskel istumist ning nende jälgimist. Õigupoolest oleks ma seda seal vaikselt võinud teha lausa tundide viisi. Rahvuspark ise on ka väga-väga ilus ja paari tunnine mõnus jalutuskäik garanteeritud.

ubuud-52

ubuud-63

ubuud-51

ubuud-39

ubuud-34

pardik

ubuud-59

Ubud ise, linnana, meile ka kohutavalt meeldis ja ületab igal juhul igasugused Kutad, Legianid ja Seminyakid. Tõsi, randa seal küll pole, kuna koht asub suhteliselt saare keskel ja täitsa džunglis, aga varvaste ja linade vahel olevast liivast oligi meil isu juba täis. Linn on täis kunsti, väärtuslikku puutööd, arhitektuuri, peent ja kvaliteetset käsitööd, keraamikat ehk meelispaik kõikidele kunsti, kultuuri ja sisekujundus huvilistele. Kujutage ette siis meid, kahte kirglikku sisekujundus- ja disainihuvilist, sellises keskkonnas. Ilmselgelt sai nii mõndagi soetatud, aga kahjuks seadsid kohvrid oma piirangud. Lisaks kõigele sellele on Ubudis äärmiselt mõnus chill õhkkond ja palju imelisi kohvikuid, seega meile hullult meeldis seal.

ubuud-11

ubuud-69

ubuud-71

Siinkohal tõmbame joone alla meie imelisele Bali reisile ja loodame, et suutsime nende kolme postitusega teis Bali kire esile kutsuda, sest reis sinna, teisele poole maakera, on seda väärt!

quote

#triinujatanel



2 thoughts on “Bali – rikkalik ja kultuurne Ubud”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *