Triinu ja Tanel Aruoja

Keraamikamaailma suunad?!

Keraamikamaailma suunad?!

Hej,

kuna mina, Tanel, töötan igapäevaselt põrandakatteid ja teisi viimistlusmaterjale maale toovas ettevõttes, spetsialiseerudes just keraamilistele plaatidele, siis aastas korra tuleb ikka ette võtta trip Itaaliasse Bolognasse, kus toimub maailma suurim keraamikamess nimega Cersaie. Ning kui ma ütle suur, siis ma tegelikult mõtlen hiiglaslik. Google’i andmetel on messikeskuses põrandapinda 200 000 m2, lisaks on kasutusel võetud ka kõik hoonete vahele jäävad platsid (võrdluseks – Ülemiste keskus on rohkem kui poole väiksem ning minu vanemad eksivad seal juba ära 🙂 ). Igatahes, paar päeva nii suures mahus keraamilisi plaate vaadata võtab silme eest virvendama ning teise päeva lõpuks näevad kõikide tootjate plaadid üpris samasugused välja.

Aga miks ma sellest räägin? Kuna meil hetkel endal kodus suuremat sorti ehituslikku või DIY projekti käsil ei ole, siis mõtlesin lihtsalt jagada disainiduudiseid sellest valdkonnast, kus igapäevaselt toimetan.

Mainin ära ka selle, et trendiplaate leiab mingis valikus kindlasti ka ehituskapulustes ehk soodsamalt, kuid pigem on tegu spetsialiseerunud müüjate pärusmaaga ehk hinnatase on pigem keskmine ja üle keskmise.

Lisaks, mina ega Triinu pole sisearhitektid ehk see kõik on subjektiivne 🙂 .

(Loodus)kivi disainid

Mina ise olen väga suur hallide fänn ning kui vaadata kividisainide poole, siis neid halle varjundeid leiab väga palju (rohkem kui 50 🙂 ). Muidugi ka beeži, valget ja musta. Betooni imitatsioon, nii puhtamad kui ka rustikaalsemad pinnad, laavakivi, graniit, basalt, terrazzo ja nii edasi ja nii edasi. Keraamikal on päris looduskivi ees nii palju erinevaid eeliseid, alustades praktilisusest ja hinnast, ning ka trükikvaliteet on modernse tehnoloogiaga nii võrd hea, et ega enam vahet ei tee.

Eriti jõuliselt on päevakorras marmori erinevad disainid, mis on tootjate sõnul eriti popid slaavi taustaga inimeste seas, kuid üha enam kasutatakse valget ja hallikat marmorit ka skandinaavialikus ruumiloomes.

Tekstiil

Jah, lugesid õigesti – tekstiilidisainid! Paar aastat tagasi tuli üks itaalia tootja sääraste disainidega välja ning aasta hiljem kõikidel tootjatel oli tootevalikus üks või rohkem tekstiilimustriga seeriat. Kangas ise on muidu ju soe ning talla all pehme, kuid keraamika on ju külm ja kõva?! Kuid sellistel disainidel on kindlasti oma koht olemas, sest tekstiil loob väga sooja ja hubase atmosfääri ning seda saab kasutada seal, kus muu materjal ei ole praktiline (dušinurk, ühiskondlik pind jms). Suured mõõdud, minimaalne vuuk ja õiget tooni vuugisegu annab eriti mõnusa monoliitse pinna.

Puit

Puit on juba aastaid olnud keraamikatehaste kõige müüdavam toode. Öeldakse, et hinnanguliselt 40% kogu keraamikatööstuse toodangust on just puidudisainid. Põhiturud on muidugi Vahemere maad, mitte Skandinaavia. Kuid eks ka siinamail on neid kasutuskohti, kus väga hea puidudisainiga keraamilised plaadid on just kõige õigem valik sooja feeling’u toomiseks ruumi. Eriti sinna, kus päris puit vastu ei pea.

Metall

Kuna industriaalne arhitektuur ja disain on hetkel väga trendikad, renoveeritakse ja tehakse korda tööstusrevolutsiooni aegseid tootmishooneid, siis ilmselt selliste projektide puhul metallik disainid võivad olla väga sobilikud. Paaris messiboksis oli tehtud kergelt roostekarva suurest õhukesest plaadist hoopis köögisaare tasapind, mis on tänapäeval üks väga hea praktiline keraamika kasutuskoht.

Tekstuurid

Kui terves elamises on kõik pinnad siledad, siis see võib liiga igav ja monotoonne jääda, kui õiges koguses tekstuuri sisse tuua saab hoopis teise pildi. Näiteks vannitoas üks sein, köögitasapinna tagune, kamin vms. Tekstuuriga plaadid on reeglina väga mõnusate maalähedaste toonidega, mõõdud on üpris suureks läinud ning minimaalse vuugiga korrektselt paigaldades saab samuti esteetiliselt kena ühtlase tulemuse. Palju lineaarsust, kuid samuti on voolavaid ja teisi geomeetrilisi mustreid.

Mustrid ja geomeetria

See suund on ka tegelikult juba “vana”, kuid selle aasta messi baasil võib öelda, et see trend tuleb taas ja veelgi jõulisemalt. Nägime palju erinevaid mustreid, nii klassikalisi kui ka modernseid, nii must-valgeid, pastellseid kui ka värivilisi. Kuusnurksed plaadid, oktagon, chevron, teemant, “kalasoomus”, kolmnurk jne.

Aktsentsein

Me enda korteri tegime selle põhimõtte järgi ning sellisele lahendusele viitavad paljud tootjad ja nende in-house disainerid ka ise – üks sein midagi kontrastset, kas jõuline muster, tekstuur või midagi värvilist ning ülejäänud pinnad plaatida tagasihoidliku plaadiga. Meie kasutasime ühes seinas mustrit ja ülejäänud hall lihtne betoonikarva plaat. Kui nüüd peaksime hakkame endale maja ehitama või uut korterit sisustama, siis ilmselt läheks taas seda teed 🙂 .

Suuremõõdulised plaadid

Mulle on jäänud tunne, et selles osas käib tootjate vahel nö võidurelvastumine, et kellele kuulub tiitel “Suurima plaadi tootja”. Kõige suurem, mida mina olen näinud on 240x360cm ehk 8,64m2. Võimalik, et on ka suuremaid juba. Aga eks need praktikas väga palju kasutust ei leia. Eesti kontekstis võib suureks pidada ka juba 30×60 ja 60×60 plaati, seda enam, et enamus kinnisvara arendajaid kasutab põrandatel 10×10 plaati (vana ja mugav harjumus). Olete kuulnud sellist lauset, et “nii suure plaadiga ei saa kaldeid teha!”? Tegelikult saab küll, tuleb hoolsalt plaatida. Meil oli põrandale lehtri kujuline kalle valatud ning kasutasime 30×60 plaati. Kui tegu on monokaldega, siis saab vabalt kasutada veelgi suuremaid plaate – 60×60, 45×90, 90×90, 50×100, 60×120 vms. Ning kui tavalise trapi (ca 20-30€) asemel on hoopis renntrapp (al ca 90€), siis on suurema plaadi kasutamine veelgi lihtsam! 🙂

Ja kui vähemalt üks inimene sai sellest postitusest inspiratsiooni, siis ma olen väga rahul! 🙂

#triinujatanel



4 thoughts on “Keraamikamaailma suunad?!”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *