Kuidas ma õppisin makroone tegema

Hei,

Teate ju küll neid imeilusaid värvilisi ja suus sulavaid mandlimaiustusi?!

Pariisis alati imetlesin neid vaateakendel ja siis sai terve varanduse eest neid ka koju kaasa ostetud (hind 2-2.50€/tk kandis). Eestis saab neid ka nii mitmeski kohast, hinnaga 1.40-2.50€/tk ehk siis samuti üsna suure varanduse eest, sest ega nende söömisel ühega kohe üldse piirduda ei taha.

Makroonide tegemisest olin ma alati unistanud, aga nii paljusid hirmulugusid ja “isegi profikokad ei saa hakkama” jutte kuuldes ei tekkinud kohe üldse julgust, et uurida ja lugeda kuidas see käib. Pealegi pole mul mingit kokandusalast haridust. Isehakanud köögikata, kes tunneb lihtsalt rõõmu küpsetamisest!

Jaanuaris võtsin pähe mõtte, et saagu mis saab, õpin midagi uut ja saan selle selgeks! Nädala jagu surfamist ja lugemist ning piisavalt julgust kogutud ja saigi siis Umamist  toiduvärvid ja mandlijahu tellitud ning Tanel järgi saadetud. Veidi hiljem avastasin, et sama mandlijahu on täitsa Selveris ka olemas, küll veidi kallima hinnaga (6.99€ – 300g) ja Sugarflairi toiduvärvi (keemiline) saab ka miski 3.30€ eest sealt kätte (mina kasutan looduslikke).

Nii-siis uurisin netist erinevaid retsepte ja põhiliselt kasutasin seda (mis minu jaoks ei toiminud). Olin end juba ette valmistanud, et ega nad esimese korraga nii kui nii ei õnnestu. No ja ei õnnestunudki, minu esimese “makrooni”, või pigem krõbeda mandliküpsise, pilti saate näha siin (ega midagi tegelikult vaadata ei ole 😀 ).

Oma ebaõnnestunud makroonitegu jagasin ka instagramis ja sain jälgijatelt rohkelt soovitusi ja näpunäiteid ning olin elevil uuesti katsetama. Juba järgmisel päeval sai uus laar valmistatud … ja see õnnestus täielikult – oh rõõmu! Seega aitäh-aitäh kõigile, kes Te nõu andsite 🙂

Peale edukat sooritust sain lademetes kirju/kommentaare, kus paluti, et ma “oma retsepti” jagaksin ja postituse teeksin ning siin see siis on:

Vaja läheb (ca 20-30 marooni saab):

• umbes 3 väiksemat muna (vaja läheb täpselt 90g munavalget)
• 100g mandlijahu
• 60g suhkrut
• 200g tuhksuhkrut
• 3tl looduslikku toiduvärvi (või noaotsaga keemilist värvi)

* sõela, köögikaalu, mikserit (vms masin vahustamiseks), küpsetuspaberit, tordipritsi
* soovitati veel kindlasti ka makroonide silikoonvormi, millega saab ühtlased ja ühesuurused makroonid, aga mina ei raatsinud seda osta ja hoopis tellisin need omale KÕVASTI soodsama hinnaga Hiinast ning hetkel on nad veel minu poole teel
* hea soovitus oli veel ka joonistada küpsetuspaberi pahupoolele sobiva suurusega ringid, aga seda mina ei viitsinud teha ja pigistasin nad pannile ikkagi silma järgi

Täidis:

• 60g võid (toasoe)
• 75g tuhksuhkurt
• 3spl vaarikatest pressitud mahla
  (võikreemi retsepte erinevate maitsevõimalustega on netis omajagu ja saab endale sobiva ise kokku kombineerida)

* Kõik koostisosad tuleb grammi täpsusega mõõta, sest taigna tasakaal võib väga kergesti paigast minna ja siis saate makroonide asemel mandliküpsised, nagu minagi sain esimesel korral
* Sõelu omavahel kokku tuhksuhkur, mandlijahu ja toiduvärv (kui on pulber) ja sega ühtlaseks

* Vahusta munavalged (täpselt 90g) nii tugevaks vahuks, et kui kausi tagurpidi keerad, siis midagi välja ei libise. Poole vahustamise peal lisa tavaline suhkur.

* Sega kuivained kokku munavalge vahuga (kasuta spaatlit, et mitte munavalge vahule liiga teha). See on tõenäoliselt makroonide valmimise üks kõige tähtsamaid osasid, sest kui mass üle segada, võib selle sisuliselt prügikasti visata ja kui see liiga paksuks jääb siis saab ahjust välja võtta tugevalt mõranenud küpsised. Esimesel korral segasin mina näiteks liiga vähe –  65 korda jäi väheks
* Aga kuidas siis täpse konsistentsiga tainas saada? Osad ütlevad, et ta peaks olema nagu laava (inglisekeelsetes õpetustes kasutatakse seda võrdlust eriti palju, aga kuidas ma peaks teadma milline laava täpselt välja näeb? 😀 ). Üks mu jälgijatest kasutas mõistet “nagu 20% hapukoor”, aga minu arust on sellegi konsistents erinevates temperatuuride juures üsna erinev 😀 , seega õige konsistentsiga tainas on üsna sisetunde küsimus ja mina sellest lähtusingi, õnneks ei vedanud ta mind alt

* Kui kasutate pasta kujul toiduvärvi, siis see tasuks lisada nüüd segamise käigus (lõpus ma ei soovita, siis on oht üle segada)
* Pane mass tordipritsi ja pritsi ahjuplaadile 2-3cm läbimööduga ringid nii, et tordiprits on ahjuplaadi suhtes otse. Soovitan kindlasti jätta ringikestele mingi 1-2cm vahed. Las nad olla alguses natuke nagu kuhjad. Miks? Kohe saate teada …
* Need kuhjakesed vajuvad seistes veidi laiemaks ja eriti veel siis kui neid vastu lauda kolkida, mis on äärmiselt oluline

* Võta ahjuplaat kätte ja löö seda tugevasti 2-3 korda vastu lauda. Mina löön veel igast küljest ka, et õhumullid kindlasti välja tuleks. Alloleval pildil on neid pisikesi õhumullikesi ka näha:

* Nüüd lase makroonidel vähemalt 30 minutit seista. Mõned soovitavad koguni tunnikese neil seista lasta, seni kuni tekib nö kuivanud kiht peale
* Ringikestele võivad jääda peale pritsimisest nn tipud. Esimene restept soovitas need märja näpuga alla tupsutada, aga seda ärge pigem tehke, sest nii rikkusin mina liiga vesise näpuga ühe portsu totaalselt. Enamasti kaob see tipuke ahjus küpsedes ära või kui jääbki pärast natuke näha, las ta siis olla
* Mina küpsetan oma makroone 145 kraadi (Celsius) juures TÄPSELT 10 minutit. Esimene retsept soovitas 150 / 15min, aga seda oli ülemõistuse palju, kuid eks see sõltub suuresti ka ahjust ja selle peate ise ära katsetama
* Lase makroonidel täielikult jahtuda
* Valmista võikreem – vahusta toasoe või tugevaks vahuks (nii, et ta muutub valgeks), lisa tuhksuhkur, vahusta ja siis lisa vaarikavesi
* Lisa tordipritsi abil kreem kahe ketta vahele ning suruge nad õrnalt kokku ja that’s it!

Kõige paremini maitsevad nad veel siis, kui nad on öö otsa külmikus olnud. Ega minulgi makroonijalad (ehk see krobeline osa enne kreemiga kohtumist) iga kord ideaalne ole, nagu ka alloleval pildil, aga julge pealehakkamine on juba pool võitu.

Päris sellised makroonid, mis minu arust juba üsna ideaali lähedased olid, sain ma alles 4ndal korral (pildil olevad on 3ndad), aga mina olen perfektsionist ka 😀

Julget katsetamist!
Triinu

#triinujatanel