Triinu ja Tanel Aruoja

5 kuu vanune

5 kuu vanune

EMME

Hei,
seekord lausa mõtlesin, et millest ma siis kirjutan? Esimestel kuudel on ju nii palju emotsioone, teineteisega kohanemist ja tundmaõppimist, raskusi, valu ja muret. Nüüd 5. elukuuks on elu üsna normaliseerunud (või noh, oleme olukorraga harjunud) ja mulle on ka kohale jõudnud, milline see emme rutiin tegelikult on.

Aeg lendab, Ta kasvab nii kiiresti ja omandab igapäev mõne uue oskuse. Kaalub 6600g ja on koguni 69cm pikk (26.01). Sel kuul hakkas ta end jalgade abil mööda voodit edasi lohistama nagu väike pingviin, sest käed jäävad ette ja õnneks pole mõistus veel välja jaganud, mida nendega peale hakata. “Õnneks” sellepärast, et ma ei jõua Temaga sammu pidada, kahe ja poole kuuselt keerab ennast seljalt kõhule ja tõenäoliselt 5-6 kuuselt roomab, mis ta hakkab mul siis 8 kuuselt käima või?
“Palun võta hoogu maha, laps, meil ei ole kiiret …!”

Kuu keskpaigas keeras Ta ennast diivanilt maha (JAH, ma tean, et diivanil ei tohiks Teda üldse hoida), aga ma olin seal samas kõrval ja see kõik käis nii kiiresti. Issi viis meid siis puhtalt emme rahustamiseks esimest korda EMO’sse, sest ega ta suurt isegi nutnud, lihtsalt mina olin täiesti endast väljas ja tahtsin kontrollida (teismeeas on mul üle elatud väikese lapse ja kukkumisega seotud raske trauma). Muidugi mõtlesin, et “mis ema ma olen ja kuidas ma ometi ei suuda oma last kaitsta”, aga kõik rahustasid mind, et õnnetusi ikka juhtub ja oma emagi ütles, et me kõik oleme sama teinud. Kõik oli korras ja kiirabis öeldi, et 4,5 kuuse kohta on tegemist ülimalt aktiivse ja sportliku beebiga, et selliste puhul aitab ainult kiiver 😀 … No tõeline aktivist on Ta tõepoolest – põrandal keerab end kohe kõhuli ja loobib mänguasjad laiali, voodis teeb ringe ja lohistab end edasi, toolis üritab end püsti tirida ja isegi magades keerab end kõhuli ning on siis tige ja segaduses ühteaegu … kärsitu, valjuhäälne aktivist nagu emmegi.

Jaanuarist hakkasime vaikselt püreesid mekkima ning oi kui vahva maailm see on (emme jaoks ka põnev). Lisaks õppis A-man suuga puristama ja seda meeldib talle eriti siis teha, kui emme tehtud kõrvitsapüree suus on … tõeliselt “vahva”.

Sel kuul olen ka tihti tagasi mõelnud ja mõistnud, et kõige vastu aitab AEG ja püüan seda endale raskel päeval meelde tuletada. Aeg aitas gaaside/koolikutega, aeg aitas ta oma voodisse tuduma ja aeg aitab ka edasipidi … Tihti tahaksin, et ta juba oskaks ise uinuda ja saaks tissita selle töö tehtud, aga näen, et Ta pole selleks veel valmis. Kangekaelsena ikka mõnikord proovin, aga hetkel veel ei lõppe see kunagi hästi … Annan endast maksimumi ja teen nii nagu minu lapsele hetkel parim on. Varsti on see kõik möödas, ühel hetkel on Ta juba suur poiss ja minu väikesed mured ununenud ja see tuleb kindlasti liiga kiiresti.

Enamik päevad on rõõmu täis, aga mõnikord eksleb nende vahele ka mõni hästi paha päev (siis kui kordagi last maha ei saa panna ja temaga koos ka vetsus tuleb käia, sest teistmoodi ei saa ja päeva lõpuks selg valutab ja tahaks põgeneda, aga tuleb teda 1-2h magama panna), küllap see ongi emaks olemise võlu ja valu. Igas olukorras, igal ajal ja igat moodi, armastan ma Teda ikkagi kõige rohkem maailmas!

ISSI

Läänerindel on seis muutusteta. Pean siis silmas hambaid. Enne pühi hakkas see trall pihta, meeletu närimisvajadus, tihti ka rahutus, paistes igemed, mitu tuubi igemegeeli, läbiligunenud ilalapid jne. Mida ei ole veel, on kikud, mis veel ei taha ennast näidata. Ila produktsioonil samas lõppu ei ole näha. Aga küll need tulevad ning siiralt loodan, et enam-vähem rahulikult. Oleme ikka enda ümber inimestelt kuulnud lugusid magamata öödest, põletikust/palavikust jne. Triinu ikka vahest kurdab, et miks ta ei võiks hea magaja laps olla nagu teised. Samas pole me selle viie kuu jooksul ühtegi ööd üleval olnud, mis on minu arust päris hea diil. Ei alguses gaasihädadega, ega ka nüüd hammaste tulekust tingitud rahutusega. Eks neid unetunde on aeg-ajalt ikka väheks jäänud, just Triinul, mul üldiselt magamise ja magama jäämisega probleeme ei ole 🙂 .

Ja mis värk nende geenidega oligi, bioloogia tunnis sai õpitud? Mõtlen just minu ja Triinu kasvu peale ning võrreldes seda Aaroni spurdiga. Mina ise olen alati kossutrennis rivistusel olnud rea lõpus, Triinu ka lühike ehk loogiliselt peaks meie laps ka väike punn olema. Aga see tüüp on jube kiire kasvuga, kannab juba riided, kus mõõtu peale ei ole, aga on näiteks “6-9 months”. Üle-eelmisel nädalal arsti juures käis mõõdeti tema pikkuseks 69cm (kõik te 12-aastased võite nüüd naerda). Sõbrad-tuttavad on juba ammu öelnud, et pikk beebi meil, ise pole nagu aru saanud, kuid hiljuti olen küll vaatama hakanud, eriti kui ta ennast täiesti välja sirutab. Siis näed, et väga pikk ja sale beebi on. Natuke isegi kentsakas. Selge on see, et temast Michelin’i mehikest ei saa.

Ning see sihvakus tuleb eriti hästi välja siis, kui ta mul käe peale ise püsti seisab. Jah, ise! Avastasin selle mängu-/hüpitamisehoos aasta alguses. Teadsime juba küll, et jalad on sellel poisil jalktrenni jaoks loodud (käed veel suhteliselt makaronid), kuid midagi sellist ei olnud julenud veel proovida. Alguses hoidsin enda teist kätt läheduses, et kui ta peaks tasakaalu kaotama, siis püüan ta kohe kinni (sest kukkumises on ta osav, loe Triinu teksti üleval pool 🙂 ). Mida rohkem proovisin, seda rohkem tekkis ka julgust ja nägin, et ta saab väga hästi hakkama ning see paneb tal ka näo särama. Nii tore ikka! Räägitakse küll siin-seal, et nii vara, ta ei tohi istuda ega seista veel, kuid me oleme seda meelt, et kui tema füüsis seda lubab, siis miks teda tagasi hoida. Paar nädalat tagasi ütles massöör, et tal ka juba kõhulihaste sektsioonid välja arenenud ning ta teadlikult kasutab neid, mis väga tavapäratu selles vanuses lastel. Ning tõesti, teda lamamistooli pannes näeme, et ta upitab ennast kohe üles, täpselt nagu kõhulihaste crunch‘e teeks.

Et siis selline anatoomiline ülevaade see kord. Järgmisel korral juba pool aastat täis! Vast teeb siis suurema tordi 🙂 .

NB! Tekst sai kirjutatud 2 päeva varem. Täna hommikul (oma 5nda minisünna hommikul 04.02), avastasime Aaroni suust esimese lõikunud hamba 🙂

#triinujatanel



Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *