Motoorikakeskus

Hei kõigile!

Viimati sai kevadel mõni ägedam DIY projekt ette võetud, kolimisega kaasnes omajagu nokitsemist, ehk tükk aega on trell ja pintsel kuival olnud. Kuid õnneks see muutus, kui Aaroni sünnipäeva istumisel rääkis Triinu sõbranna ja ka minu vend sellisest vidinatega mängulauast, mille abil lapse motoorika areneb. Näitasid ka paari pilti, õhtul ise googeldasin ning nii see alguse saigi.

Juba paar päeva hiljem, kui töölt koju jõudsin, võtsin Aaroni kampa ja sõitsime Viljandisse ehituspoodi. No selline mehine teema, emme jäi koju. Eesmärk oli leida aluseks mõni plaat, kas vineer või liimpuit, ning sinna peale kõiksugu erinevaid vidinaid, millega Aaron saaks mängida ja pusida. Esimene kindel eesmärk olid must lüliti ja pistik, kuid kui nägin, et üks neist on juba 18€, siis otsustasin ikkagi valgete kasuks. Kokku tuterdasime poes ca tund aega ja lõpuks siis leidsime järgmised asjad:

• männist liimpuit 16x600x800mm
• valge lüliti ja kahe auguga pistik
• värvilised nipukad
• pintslite komplekt, 4 tükki ja kõik erinevat värvi
• uksekett
• ukseriiv
• mööbli käepidemed
• laua/tooli ratas
• kraani jätk, põlv ja otsamutter ehk selline kolme osaline pusle
• nurgad ja hinged

Kuna furnituur ja muud jupid on pigem kallimavõitu, siis poes läks kokku 61,85€. Kodust leidsin veel lisa lauajupi, mida oli tarvis, ning värv oli ka olemas (mõistagi meie pere viimase aja lemmik türkiissinine/-roheline 🙂 ). Lisaks siis veel mõned juhtmed ja telekapult (kuigi Aaron on ammu aru saanud, et see pult tegelt ei tee midagi 😀 ).

Meisterdamisportsess ise oli väga vahva, tuli mõelda samm-sammu haaval, et mis järjekorras hakkad asju külge kruvima ja ka disainimise mõttes, sest kompa peab ju paigas olema. Enne sai ka plaadi serv ja luuk ära värvitud.

Kogu protsessi juures oli Aaron ka ise abis – andis tööriistu kätte (enamasti küll just viis minema), uuris ja vaatas, et mis imemasin see akutrell on, juba hakkas töö käigus ukseketti ja -riivi lahti muukima ning mis kõige tähtsam, konstantselt käis suukaudne kvaliteedikontroll, et ikka iga kruvi, torx otsik, nipukas ja pintsel vastaks standarditele. Luugi sisse peitsime numbrid ja tähestiku ning vot see oli kogu meisterdamise vast kõige vaevarikkam osa, sest pabernoaga südamekirurgi täpsusega tähti ja numbreid välja lõigata võttis ikka oma aja.

Lõpptulemus sai kena, mina ise olen küll rahul. Seni on ka Aaroni jaoks väga kihvt olnud – lemmikud värvilised nipukad ja pintslid ning pauguga luuki kinni lüüa (siin peab vist pehmenduse alla lisama selle paugu leevendamiseks 🙂 ).

#triinujatanel