Triinu ja Tanel Aruoja

Jakobsoni lugu

Jakobsoni lugu

Hei,

2018 aasta veebruaris kolisime me kiirelt elama Laagrist Viljandimaale. Seadsime end mõnusalt sisse minu, Triinu, vanematekodus ja kõik kulges kenasti. Üsna pea, suvel, kui raske talv oli erinevate sisseelamisprojektidega möödas, hakkas mingi kärsitus meile mõlemale hinge, tahstime nagu midagi teha, aga midagi polnud teha. Oma majale sobivat ja “seda õiget” krunti veel leidnud ei olnud, aga käed hirmsasti “sügelesid”. Lisaks käte “sügelemisele” ihkas hing ikkagi päris omaette pesa järele.

Nii siis hakkasime suvel usinalt silma peal hoidma esmalt erinevatel üürikuulutustel. Õige pea selgus, et üürihinnad on Viljandi linnas sama kõrged kui Tallinnas Mustamäel näiteks. Ehk ühe korraliku üürikorteri kõrvalt teenida oma kõrgemat eesmärki ja panna samas rütmis tulevikukodu jaoks raha kõrvale on üsna keeruline. Kuidagi vale tundus ka oma raha heldelt kellelegi teisele anda.

Hakkas idanema mõte, et äkki hoopis ostame kodu – nö vahepeatus!? Sellise, mille saame ise nullist oma käe järgi üles ehitada, mõnusalt seal mõnda aega sees elada, Viljandit taasavastada (Taneli jaoks avastada 🙂 ) ja hiljem ehk üürile anda.

Otsisime kodu, mis asuks kesklinnas, kuigi Viljandis on kõik nii lähedal, et tegelikult polegi väga vahet kus elada. Kesklinn aga tundus oma miljööväärtuste ja järve lähedusega kõige mõnusam paigake vahepeatuseks. Otsisime kodu hubases puumajas, ahiküte polnud meie jaoks probleem (Viljandis ongi enamik kortereid just sellised) ja paneelmaja oli täiesti välistatud. Otsisime kodu, mis oleks kehvas seisus, aga see eest omaks endas palju potensiaali. Kõik müügikuulutused said mitmeid kordi üle vaadatud, lõpuks käisime kahte korterit vaatamas ning üks neist oligi see…

14.11 lõime lõpuks Notari juures käed ja kirjutasime paberitele alla. 15.11 saime võtmed ja istusime siis perega seal tühjas, rõskes, haisvas ja räpases korteris ning mõtlesime elu üle järele.

Korraks võttis seest kõhedaks küll, ilmselt jõudis alles siis kohale, et me omame veel ühte korterit ja see saab olema a lot of hard work. Kõrged laed, 60 ruutmeetrit, 1890 aastal ehitatud puumaja (natuke erilisem sammastega arhitektuur, aga pole muinsuskaitse all), korter kahes tasapinnas, 5 suurt akent, kamin ja Viljandi järv 10min jalutuskäigu kaugusel. Sounds like a lot of potential to me…

Ilmselgelt on vaiksed ajad nüüd möödas ja ees ootavad pinevad, põnevad ja rasked ajad, aga usun, et see kõik on seda väärt.

Mõned kaadrid paari päeva tagusest seisukorrast, tänaseks on lammutustööd juba suure hooga käimas:

#triinujatanel

#jakobsonilugu

#ttarudesign



6 thoughts on “Jakobsoni lugu”

  • Me oleme Mustamäel korterit renoveerinud ja peale seda ütles ei iial enam. Siis aga ostsime Pärnusse maja, mida plaanisime putitada, aga “üllatusi” oli palju ja pidime lõpuks selle maha võtma.
    Nüüd loodame, et saame kevadeks sisse kolida. Kolm aastat on ostust möödunud.
    ausalt öeldes neid pilte vaadates ei kadesta üldse, sest tean kui palju see tööd ja vaeva nõuab, aga samas sellisel vanal majal ja korteril on oma võlud ja samuti isetegemise võlu.
    Jään huviga uusi postitusi ootama sellel teemal. Kindlasti saan midagi kõrvataha panna.
    Mis teie eesmärk on sissekolimiseks?
    Mis stiilis kavatsete korterit ehitada?
    Kas olete Viljandi eluga rahul? Liiga vaikne ei tundu (just talvel)?
    Ise ei ole üldse kindel kui kauaks Pärnusse jääme, aga lapse esimesed aastad plaanime ikka siin veeta.

    • Eks elu õpetab ja kergete killast see kindlasti ei ole, ning igasugusteks üllatusteks peab juba eos valmis olema.
      Tegelikult on plaan sisse kolida jaanuari lõpus/veebruari alguses, siis peaks piisavalt elamiskõlblik olema ja saame vast esialgu üsna askeetlikult madratsi peal ka hakkama, sellelgi on oma võlu.
      Stiil jääb meile omaselt natuke skandinaavialikuks, minimalistlikuks ja rustikaalseks. Küll aga on uues kodus seekord natukene rohkem värve 🙂 (ei piirdu ainult hallide ja valgete seintega).
      Viljandi elu on raske kommenteerida, kuna tegelikult oleme seni elanud 12km Viljandist eemal, täitsa maal, väikeses külas ja siin on talvel üsna mannetu tõesti. Usume, et selle kõrval on Viljandi just mõnus 🙂

  • Väga huvipakkuv teema! Olen isegi Viljandi kesklinna korteri otsingul. Hetkel elan üürikas, samuti kesklinnas ja kant on nii armsaks saanud et paneelmaja poole üldse ei tõmba. Tekkis küsimus kas antud korteri leidsite kinnisvaraportaalidest või tehti teile pakkumine tuttava poolt? Kui saladus pole, siis mis hinnaklassi korter jäi?

Leave a Reply to Maria Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *