Triinu ja Tanel Aruoja

Maailma kõige ägedam soolaleivakink

Maailma kõige ägedam soolaleivakink

Hei,

Eelmisel nädalavahetusel käisime Läti IKEA’s sisseoste tegemas. Kajastatud piltidel ja story’des jäi mulje nagu me tulime sealt sõna otseses mõttes ilge tavaariga, mis kohe kuidagi ei lähe kokku meie minimalistliku maailmavaate ja “vähem on parem” suhtumisega, eks? Noh, tegelikult meil oligi kolme käru jagu asju, aga sellest üks kärutäis sisaldas vaid vajalikku mööblit ja teine ei kuulunud üldse meile.

Viimastel aastatel saame tihti soolaleivapeo kutseid. Mitte üürikodudesse, vaid ikka kohe päris oma kodudesse, mis on värskelt soetatud. Ilmselt on lihtsalt vanus seal maal, et kõik on ennast vaikselt üles töötanud ja mõned aastad kogunud, ning saavad nüüd unistused lõpuks teoks teha.

Üleelmises postituses, kus kajastasin jõulukinkide soetamist, mainisin juba põgusalt KonMari raamatut, mis minu vaateid, suhtumist ja ka kodu kõvasti muutis. Nüüd juba üle aasta olen kõvasti tööd teinud selle nimel, et omada vähem asju, et mind ümbritseksid vaid asjad, mis pakuvad siirast rõõmu ja on tõesti praktilised ja vajalikud. See on muutnud kingituste/kinkimise teema minu jaoks hoopis teistsuguseks. Mulle endale on keerulisem (või äkki hoopis lihtsam!?) kinke teha, kuna ma olen väga teadlik, mida ma vajan ja mida mitte. Samuti tahan ise kinkida inimestele vaid seda, mis on tõesti praktiline ja mis nende silma ka päriselt särama paneb.

Nii siis, meid kutsuti soolaleivapeole Võrumaale, kuhu seadsid end sisse meie armsad sõbrad, kes üsna vahetult peale meid Tallinnas kotid kokku pakkisid ja maale elama asusid. Neil on käsil vana maja renoveerimine ja tööd on seal lõputult. See, kuhu nad juba omadega jõudnud on, on imetlusväärne. Tublid inimesed!

Minu palvel koostasid nad vajaminevatest asjadest nimekirja. Sai täitsa asjalik teine. Kuidas nüüd kõigi külalistega need asjad ära jagada nii, et neil ei oleks kodus lõpuks näiteks 5 täiesti erinevas stiilis lõikelauda?

Kõll-kõll, helises kelluke mu peas. Toome asjad ise IKEA’st (kuna nii kui nii on minek), või vähemalt enamiku kui teised punti ei tule. Üsna totter mõte oli see viimane, sest nagu võluväel (ilmselt serveerisin kõigile liiga hästi) oli hetkega kokku 21 inimest ja kokkulepitud summa eest sai peaaegu terve nimekiri kaetud.

Nimekiri:

  • voodipesu (lina 160*200, tekikott 180*200)
  • köögikaal
  • kaal
  • veini- ja õlle pokaalid
  • karafin (vee, veini, viina)
  • õlid, vürtsid, maitseained
  • puidust soola- pipraveski
  • puidust lõikelaud
  • köögirätikud
  • pajalapid
  • säilituskarbid
  • põnevaid maitseelamusi
  • suured praetaldrikud 20tk
  • väiksemad taldrikud 20tk
  • froteerätikud (suured ja ka väiksed)

Nädalavahetused IKEA’s on kohe eriti rahvarohked ja nii mõnelgi korral meenutas see mulle mõnes turistide rohkes kohas liikumist (näiteks Veneetsia või Horvaatias Plitvice park). Vahepeal seisad ja ootad, et inimesed oma pildid tehtud saaks ja edasi liiguks. Minule, kui üsna kärsitule inimesele, kellele shopata üldjuhul ei meeldi, oli see paras õppimiskoht.

Selliseks olukorraks olime valmistunud ja eeltöö oli korralikult tehtud. Käisime novembri keskpaigas juba aimu saamas, et mida IKEA’st üldse saada võib ning haarasime kataloogid kaasa. Enda sobivad tooted olime veebis välja vaadanud ning hinnad kokku arvutanud ja igaksjuhuks ka alternatiivid välja otsinud, juhuks kui koha peal näed, et mõne toote kvaliteet on ikka täiesti allapoole arvestust.

Kingituse puhul oli eelarve paigas. Lunisin perenaiselt ka enne mõne interjööri pildi, et enam-vähem aimu saada, mis stiilis asjad sobida võiks. Veebipoest sai tooted umbes välja valitud, hinnad kokku arvutatud, lisapuhver muude vajalike asjade jaoks juurde lisatud ning shoping võis alata.

Värvide puhul valisime nn kuldse kesktee ja läksime halli rada. Hallid rätikud tundusid kõige õigem ja turvalisem valik, sest hall üldjuhul sobib alati (valida oli veel rohekate, sinakate, lillade ja beezide vahel) ja on valge kõrval kindlasti oluliselt praktilisem valik. Sellest otsusest tingituna said ka muud detailid juurde sobitatud.

Eriti äss diil oli minu meelest taldrikutega. Ise oleme IKEA’st alati hallide 18se taldrikute komplekti võtnud ja oleme nende kvaliteediga megarahul (seekord tegime sama valiku), aga kahjuks poleks need kingi puhul eelarvesse mahtunud, sest perenaise soov oli saada 20 taldrikut. Nii suuri kui ka väikseid. Küll aga oli allahindluste aeg ja need megailusad ja lihtsad taldrikud maksid vaid 0,49€/tk ja nõude puhul on valge ju alati kindla peale minek.

Leidsime mõlemad, et IKEA’st võib väga hea hinna eest väga head kraami saada. Samuti võib veelgi parema hinna eest mitte just kuigi kvaliteetset kraami saada. Kui nimekirjas on näiteks pokaalid, siis soovitame kindlasti kohe mitte esimesi haarata. Natukene edasi liikudes, ringi vaadates ja otsides, on tegelikult mõnel tootel veelgi parem hind, kui sel mis suure reklaamsildiga esimesena su ees on.

Varu aega ja kannatust!

Kõik piltidel kujutatud asjad läksid kokku maksma ~ 260€.

Eestist soetasime Umamist juurde veel korraliku portsu erinevaid maitseaineid/vürtse, õlisid jm maitseelamusi. Kaart meisterdatud, hiiglaslik kast pakitud ja valmis ta oligi – maailma kõige ägedam soolaleivakingitus.

Mõnel teisel korral räägime lähemalt ja näitame oma valikuid ning räägime kulutustest ja hinnavõrdlusest.



2 thoughts on “Maailma kõige ägedam soolaleivakink”

Leave a Reply to ttaru Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *