Triinu ja Tanel Aruoja

Magamistuba – väikene roosa unistus

Magamistuba – väikene roosa unistus

Kes mind tunnevad, teavad, et ega ma mingi suur roosa fänn ei ole ja Tanel on seda veel vähem. Paar aastat tagasi tundus üldse uskumatu, et meie kodu seinad lisaks valgele ja hallile veel mõnda muud värvi võiks olla. Valge ja hall, olgem ausad, on sisekujunduses hästi turvalised ja neutraalsed värvid, sest nendega on lihtne asju kokku sobitada ja eksimisvõimalus on üsna väike.

Jakobsoni projekti planeerides olin täielikult veendunud, et seinad saavad natukene rohkem värvi ja mugavustsoonist astume seekord välja. Nüüd pidin vaid korralikult uurimistööd tegema ning tõestusmaterjali otsima, et oma ideid Tanelile nii presenteerida, et ma need ikka kindla peale maha müüks. Müügitöö tuleb mul ilmselgelt hästi välja, sest elutuba on meil roheline ja uskuge või mitte, magamistuba on roosa. Tulemuse saavutasin kompromisside teel, aga eks abielus tulebki kompromisse teha ja kui aus olla, siis need ainult lihvisid (teemanti) tulemuse paremaks.

Valituks osutus Tikkurila J420 (vägagi mitmekordsel kaalumisel ja ümbermõtlemisel). Mängulisust lisasime seekord seinale ainult 2/3 värvimisega, mille viimistlemisega nägin omajagu vaeva (olgu siis mainitud, et kogu 60m2 korterit on minu enda kätega värvitud). Esimese teibi äratõmbamisega ja sellest järelejäänud krobelise joonega ma kohe üldse rahul ei olnud ja õnneks meenusid “Naabrist Parema” ajal õpitud trikid kuidas teibitamisega see joon perfektseks saada. Esimesed muljed värvist olid “ahh ja ohh”, aga aja jooksul hakkas mulle see kuidagi liiga roosa tunduma. Tol hetkel oli tuba ka täiesti tühi, mistõttu ma seina veel üle värvima ei jooksnud ja tahtsin näha kuidas ta mööbli ja valgusega mängima hakkab. Tänaseks võin öelda, et ma ei hakkagi teda üle värvima, sest selles värvis on nii palju sügavust ja varjundeid, mis hommiku- ja õhtuvalguses nii võluvalt välja tulevad.

Lisaks seinale ehib meie magamistuba eriti vägevalt meie enda tehtud voodi. Jah, täitsa ise tegime! Kasutasime korteri lammutamise käigus seina seest saadud palke, mis siis mõõtu lõikasime, ära lihvisime ja mati lakiga lakkisime. Voodijalad monteerisime lahti meie vanalt TV-laualt, mis sai jooniste järgi kunagi ühel tuttaval lastud valmis keevitada. Esialgu plaanisime ka peatsi ehitada, aga lõpuks tundsime, et niimoodi minimalistlikumalt meeldib ta meile isegi rohkem.

Kummut ja stange esialgu meie tuppa planeeritud ei olnud ja stange (sain vennalt, pärit Handymannist/Jyskist) sai sinna ajutiselt lisatud, sest alles kolimise hetkel otsustasime, et meie garderoobist saab hoopiski A-mani tuba ja lõplikku lahendust magamistuppa välja ei mõelnudki. Mu enda mõttes oli mingi mõnus restaureeritud vana skandinaavia stiilis kapp, et lahtiselt riideid presenteerima ei peaks. Kui aus olla siis hetkel tundub, et jäämegi selle ajutise lahenduse juurde, sest meil on nii vähe riideid (Konmari!). Selle suure kummuti sahtlitest on meie mõlema riiete all ainult need kaks pisikest ülemist ja kaks suurt sahtlit ja thats it!

Ahjaa! Siis on meil magamistoas veel üks eriti uhke pottahi, mis on paar aastat tagasi ehitatud ehk põhimõtteliselt täitsa uus. Ahi oli alguses pruuni värvi ja ma värvisin seda vist lõpuks neli korda üle. Alustasin entusiastlikult liiga helehalliga, mis roosa seina kõrval üsna kiirelt lillaks muutuks ja lõpuks siis neljanda kihiga korduvalt tumedamaks toonitud värviga jõudsin rahuldava lõpptulemuseni. Mingil veidral põhjusel hakkab see ahi magamistoas külalistele kohe eriti silma ja saab palju komplimente. Talvisel perioodil kui õues oli veel üksikuid miinuskraade, saime teda paar korda kütta ka, tema kütteväärtus on meeletu ja püsib 2-3 päeva soe, seega oleme selle ahju üle seal nurgas väga õnnelikud ja kui ta külmal ajal vaikselt põleda praksub, on toas kohe eriti mõnus ja hubane.

Lõpuks tahaksin välja tuua mõned väga olulised detailid, mille leidmine võttis oodatust oluliselt kauem aega. Näiteks need hallid lambid, mille saime lõpuks Cellbes.ee’st ja vahetasime valge kaabli halli vastu välja, neid ei olnud sugugi kerge leida – küll polnud meile sobivat halli tooni või olid lambid liiga suured. Lisaks ma tõsimeeli jumaldan seda pehmet ja ülimalt kvaliteetset voodikatet/päevatekki ning viimaks “kirss tordil” on muidugi vaip. Vaibaga on üldse kentsakas lugu. Palusin selle sama vaiba muideks Tanelil ära osta enne kui olime üldse sisse kolinud, aga ta arvas, et see katab liigselt põrandapinda ära ja jäin tol hetkel nõusse. Alternatiiviks sai vahepeal voodi ette geomeetrilise mustriga Prismast üks lihtne puuvillane vaip soetatud, aga minu tunne polnud ikka õige ja lõpuks siis täiesti ootamatult võttis Cellbes.ee tiim meiega ise ühendust ja pakkus välja koostöö. Vaip oli esimene, mis ostukorvi potsatas ja Tanel pidi nentima, et see on perfektne (ma teadsin niigi)!

Ei saa mainimata jätta ka patju, nendega on mul alati väga personaalne side. Keskmiste lilleliste patjade asemel olid alguses kardina lühendamisest järelejäänud tükkidest õmmeldud roosakad/lillakad padjad, aga no mitte ei istunud sinna ja ühel juhuslikul visiidil kangapoodi leidsin selle imelise lillelise kanga ja teadsin, et just see mul puudu ongi. Sametpadjad said lõpuks (juhusliku ülikiire tarnega) tellitud hoopiski Aliexpressist, sest no Eesti hinnad olid ikka ülemõistuse ja kvaliteet on neil kümme kümnest.

Voodi kõrval asetsev korv päevateki ja patjade hoiustamiseks pärineb IKEA’st (mainin, sest nii paljud on juba küsinud), valge tekk on samuti Cellbes.ee’st ja tumba tuli meie juurde Home4Youśt, temast kirjutasin pikemalt ka siin.

Mõnus rahulik ja hubane sai see magamistuba ning just eile õhtul heitsin pikali, kuulatasin kuidas laps nurga taga nohises, ning ütlesin Tanelile: “Siin on hea olla, kohe hästi hea!” Ja nii ongi!

#triinujatanel

 



2 thoughts on “Magamistuba – väikene roosa unistus”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *